Loe lähemalt kõhu tervise kohta

IBS ehk ärritunud soole sündroom, mõjutab ligikaudu 10–20% elanikkonnast ja algab tavaliselt enne 40. eluaastat. Naised on tugevalt üle esindatud, kuid IBS esineb ka meeste seas.

Immuunsüsteemi kohustus on kaitsta meid sissetungijate eest ja tagada õige kaitsemehhanism. Immuunsüsteem loob kaitset läbi füüsiliste, mehaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste barjääride, nagu kuseteede, naha ja seedetrakti kaudu.

Aasta on 1923. Prantsuse mikrobioloog Henri Boulard reisib läbi Kagu-Aasia ja satub keset kooleraepideemiat. Ta avastab, et kohalikud keedavad litši ja mangustanipuu viljade koortest teed, et leevendada koolera põhjustatud ägedat kõhulahtisust, mis muudab ta uudishimulikuks.

Kehv toitumine ja kõrge stressiga elustiil seavad soolte mikrofloora suurte väljakutsete ette. Tänapäeval on teada, et soolefloora liigirikkust ja bakterite hulka mõjutab see, kuidas me elame ja mida sööme. Mida mitmekesisem on soolefloora liigirikkus, seda parem on meil vastupanuvõime haigustele ja mikrofloora tasakaal.

Soolefloora kujuneb välja ja areneb järk-järgult eri etappides esimese 1000 päeva jooksul. Soolefloora mitmekesisust ja koostist mõjutavad mitmed tegurid.

Sõna probiootikumid võeti kasutusele juba 1965. aastal, kuid see pärineb algselt kreeka keelest ja tähendab "elu eest". Maailma Terviseorganisatsioon WHO on hiljem määratlenud selle sõna ja selle tähenduse...

Piimhappebakterite omadused ja aktiivsus sõltuvad nende elujõulisusest peremeesorganismi seedetraktis, kus nad peamiselt tegutsevad.

Reisil olles on alati oht kõhuprobleemide tekkeks ja kehvemal juhul möödub puhkus tualetis. Kuid õigete ettevalmistustega saab riski vähendada või täielikult kõrvaldada

Seedetrakti häired – ehk “rahutu kõht” – on tänapäeval kahjuks laialt levinud probleem.

Soolestik on piir keha välise ja sisemuse vahel ning ühtlasi ka keha kõige olulisem bakterite kontakt- ja vahetuspiirkond.

Mikroorganisme leidub kõikjal maa peal ja nii inimestel kui loomadel. Kõikjal vees, õhus, mida me hingame ja toidus, mida sööme.

1934. aastal asutasid mikrobioloog dr José Maria Rosell ja dr Edouard Brochu Roselli Instituudi ning täna on see kvaliteetsete ja hästi uuritud piimhappebakterite arendamise tunnustatud teerajaja maailmas.